Lugusid teaduskooliga seotud inimestest ja tegemistest
Marek Järvik
Kui Eestis peaks hakatama matemaatikapäeva tähistama, siis võiks selleks sobida märtsikuu päev, mil korraldatakse matemaatikavõistlusmängu Känguru. Tänavu toob 16. märtsil toimuv Känguru korraga laudade taha kümneid tuhandeid õpilasi sadadest Eesti koolidest matemaatika seltsis põnevalt aega veetma. Oled mõelnud, kuidas need ülesanded Sinu lauale jõuavad?
Leave a CommentMarek Järvik
Keemiaolümpiaadi lõppvoor toimub tänavu märtsi viimasel ja aprillikuu esimesel päeval. Kõrgete ootustega astub võistlustulle ka Tõrva gümnaasiumi 11. klassi õpilane Taido Purason. Ootuseks annavad alust tema senised saavutused: eelmisel aastal oli Taido keemiaolümpiaadi lõppvoorus oma vanuserühma teine ning tänavu saavutas ta keemia lahtisel võistlusel üldarvestuses neljanda koha.
Kes on see Valgamaa noormees ja millised on tema plaanid?
Leave a CommentLona-Liisa Pruks
10.–11. veebruaril 2017. a toimunud keemiaõpetajate talvepäevadel rääkis keemiaolümpiaadi žürii esimees Vladislav Ivaništšev olümpiaadi arendamisest ja tegi kokkuvõtte piirkonnavooru tulemustest.
Leave a CommentHannes Jukk
2017. aastal oli sõit matemaatikavõistlusele ootamatu ja kiire. Pärast seda, kui sai sõpradele-üleaedsetele saadetud uus-aasta-tervitused tuligi välja, et juba kolme nädala pärast toimuvad võistlused. Olümpiaadi toimkond sai pärast ilmselt tõsiseid vaidlusi paika selle korra poisid. Läbi oli käinud vähemalt neli nime, kelle seast valiti välja Eestit esindama Hendrik Vija Tartu Miina Härma Gümnaasiumist ning Daniil Vaino Narva Humanitaargümnaasiumist.
Leave a CommentCarel Kuusk, Tallinna reaalkool
TÜ teaduskooli noortefoorumil pidasin ma klassikaaslase Kaarel Hänniga ettekande „Mis takistab andekate noorte kiiret tippujõudmist?“ Minu arvates on põhiliseks takistuseks see, et tänane kool ei toeta piisaval määral õpilase huvide arendamist. Järgnevalt kirjeldan omapoolset lahendust sellele probleemile, mille ma ka ettekandes välja pakkusin.
Priit Pärnapuu, parnapuu@teadusfilosoofia.ee
Lähenemas on selle aasta informaatikaolümpiaadi lõppvoor. Otsisin välja varasemad tulemused alates 2000/2001. õppeaastast ja tegin veidi statistikat. Tulemuste mõtestamiseks võtsin ühendust informaatikaolümpiaadidel silmapaistvate koolide ja (endiste) õpilastega. Peamiste leidudena jäävad silma:
☞ Eestis on vaid üksikud koolid, kust tuleb järjepidevalt palju ja edukaid osalejaid.
☞ Valitseb märkimisväärne sooline lõhe.
☞ Eelnevatel aastatel silmapaistnud osalejatel läheb muljetavaldavalt hästi.
ANDMED
See oli küll aeganõudev, kuid avalikust Tartu Ülikooli teaduskooli kodulehelt ja registreerimist eeldava teaduskooli listist on võimalik leida ja analüüsitavaks teha informaatikaolümpiaadi tulemused. Eks oleks saanud kaugemalegi minna, kuid ma piirdusin selle sajandiga ehk õppeaastad 2000/2001 kuni 2016/2017.
Leave a Comment
Sandra Schumann
Sandra Schumann on kõige edukam tüdruk informaatikaolümpiaadil. Tallinna Reaalkooli õpilasena sai ta 11. klassis lõppvoorus edasijõudnute tasemel teise koha ning aasta hiljem oli lahtise võistluse parim. Hetkel on ta Harvardi Ülikooli neljanda aasta arvutiteaduste üliõpilane.
TALLINNA REAALKOOLIST
Tallinna Reaalkooli (ning ilmselt ka Hugo Treffneri Gümnaasiumi ja Nõo Reaalgümnaasiumi, kuigi nende kohta on mul vähem informatsiooni) edukuse fenomenil on kindlasti mitu põhjust. Informaatikaolümpiaadi osas mängib rolli programmeerimise õppesuuna olemasolu koos heade programmeerimisõpetajatega. Õppesuund üksinda aga ei seleta, miks nii paljud informaatikaolümpiaadil osalevad õpilased on koondunud üksikutesse koolidesse. Järgnevalt teen ma mõningaid oletusi ja ei saa garanteerida, et kõik järgnev on alati sada protsenti just nii nagu kirjeldatud, aga proovin anda edasi oma olümpiaadiaastate perspektiivi.
Leave a CommentPriit Pärnapuu, parnapuu@teadusfilosoofia.ee
Lühendatud ja toimetatud kujul ilmus tekst 20. jaanuari Õpetajate Lehes.
5. jaanuaril toimus eelkõige vabariiklike aineolümpiaadide korraldajana tuntud TÜ teaduskooli noortefoorum teemal „Mis takistab andekate noorte kiiret tippu jõudmist.“ Foorumi avanud teaduskooli direktor Mihkel Kree lubas sajakonnale kohal viibinud noorele, et teaduskool kuulab ära ettepanekud Eesti haridussüsteemi muutmiseks, sõelub ja kaalub neid ning väärtuslikud neist saavad ellu viidud või ettepanekutena esitatud asjakohastele institutsioonidele. Järgnevalt on esitatud valik noortefoorumil kõrvu jäänud ideedest.
Leave a CommentPriit Pärnapuu, parnapuu@teadusfilosoofia.ee
5. jaanuaril toimub TÜ teaduskooli esimene noortefoorum „Mis takistab andekate noorte kiiret tippujõudmist?”. Foorum võimaldab noortel avaldada arvamust, kuidas Eesti haridussüsteem saaks senisest paremini toetada andekate noorte arengut. Ühe esinejana astub üles Tartu Ülikooli füüsika, keemia ja materjaliteaduse õppekava esimese aasta üliõpilane Kadri-Ann Valdur. Kadri-Ann on Tallinna Reaalkooli gümnasistina esindanud Eestit rahvusvahelisel geograafiaolümpiaadil ja saanud õpilaste riiklikul teadustööde konkursil Tartu Observatooriumi eripreemia.
Ülikoolist
Kadri-Annil on lõppemas esimene semester Tartu Ülikoolis. Esimest semestrit iseloomustab ta kui „teradest sõkalde eraldamist“, „põhja ladumist“ ja „taseme ühtlustamist“. Tema sõnul varasematel aastatel on mõnel loodusteaduse õppekaval koguni pea pooled alustajatest välja langenud või ise lahkunud. Paljude lahkumiste taga olevadki just sügavama huvi puudumine valitud eriala vastu. Kadri-Ann enda puhul välja langemist ei pelga, sest huvi on tal olemas, kursusekaaslased aitavad üksteist õppimises ning vanematelt kursustelt pärit tuutorid teavad vastuseid korralduslikele küsimustele. Samuti olevat abiks õppetöö üldine korraldus, kus jooksvad kontrolltööd sunnivad järjepidevalt õppima.
Leave a CommentTiit Sepp
18. detsembri õhtupoolikul toimunud X Astronoomia ja astrofüüsika olümpiaadi (IOAA) lõputseremoonia jagab Eesti astronoomiaolümpiaadide ajaloo kaheks. Enne seda oli 12 aastat, kui Eesti oli osalenud astronoomiaolümpiaadidel ja saanud seal nii äramärkimisi, pronksmedaleid kui ka hõbedaid. Alates 18. detsemberist kuulub Eesti aga riikide hulka, mis on võitnud ka kuldmedaleid. Kiita tuleb ennekõike Tallinna Reaalkooli 12a klassi õpilast Taavet Kaldat, kes esimese eestlasena astronoomiaolümpiaadilt kuldse kaelaehte koju tõi, teenides kolmest erinevast voorust (vaatlus, teooria, andmeanalüüs) kokku 475 punkti 600st võimalikust.
