Skip to content →

Kuidas ma teostasin unistuse minna õppima Cambridge’i ülikooli


Rando Künnapuu, Cambridge’i ülikooli hiina keele ja kultuuri tudeng


12. klassis sai mulle selgeks, et ma tahan peale gümnaasiumi lõpetamist õppida hiina keelt Cambridge’i ülikoolis. Kuivõrd Inglismaa ülikooli kandideerimisega olin selleks korraks hiljaks jäänud, langes minu valik gümnaasiumi lõpetamise järel Tallinna Ülikoolile, kus saab Eestis ainsana õppida hiina keelt C1 tasemel. Kerge ülikooli pääsu tagas ajaloo-olümpiaadi võit teisel gümnaasiumiaastal.

Et veenduda oma huvis Cambridge’is õppida, läksin 2016. aasta juulis sinna avatud uste päevale. Seal tutvustati kandideerimisprotsessi ning jagati näpunäiteid edukaks kandideerimiseks. Mul oli võimalus külastada kolme kolledžit ja minu valik langes St. John’i kolledži kasuks. Cambridge’is on muidu 29 eri kolledžit, nii et kui ei kavatse koha peale vaatama minna, võib ka lihtsalt otsida Google’st: ’pros and cons of cambridge colleges’ või midagi sellist. Sealt võib leida kiire ülevaate eri kolledžite omapäradest, võimalikest plussidest ja miinustest, ent õppe osas pole neil peale õppefakulteedi füüsilise kauguse (kolledžid on jaotatud üle terve linna) olulisemat vahet.

St. John’i kolledž

Cambridge ülikooli kandideerimine koosneb mitmest etapist ja võib kesta kuni aasta.

Esimene etapp – avalduse esitamine (15. oktoober).

Avalduses on olulisim motivatsioonikiri, kuid loevad ka isiklikud hinded ning ka muud andmed. Hindamine on Cambridge’s holistlik võrreldes USA ülikoolidega.

Motivatsioonikirjas tõin välja, kuidas ma jõudsin hiina keele õppimiseni. Kirjeldasin pikalt oma pühendumist, tuues näite Hiina ajalooseriaalide vaatamise ja kirjanduse lugemise kohta. Kokkuvõttes sai motivatsioonikirja kogu hing maetud.

Kohe peale avalduse esitamist saadeti Supplementary Application Questionnaire (SAQ) täitmiseks. Uuriti veel lisaks ainehuvi kohta täpsemalt. Olge valmis kiirelt tegutsema, kui need jõuavad meilile.

Teine etapp on sisuliselt erinevate testide sooritamine.

Peale avalduse esitamist tuli sügisel sooritada test, mis annab hindajatele ülevaate kandidaatide oskustest. Tulenevalt erialast pidin esitama lugemis-ja kirjutamisülesandeid Cambridge’i eksamite hindamise keskuses Tallinnas. Lugemisülesanne õnnestus, kirjutamine seevastu mitte.

Novembris sain teate, kus paluti kaht gümnaasiumis kirjutatud esseed. Ma olin oodanud, et selline võimalus tuleb (veebist sain teada, et humanitaarvaldkondades võitakse nõuda kirjatöid) – seetõttu ma olin juba suvel tõlkinud oma parimad gümnaasiumiesseed inglise keelde.

Öeldakse, et 75 % kandideerijatest saab kutse intervjuudele. Novembri lõpus kutsuti mindki ja see oli kandideerimise kolmandaks etapiks. Rõõmustasin, et hoolimata nurjunud kirjutamiseksamist tunti mu vastu huvi. Ma olin valmis andma endast kõik, et puudused tugevusteks rääkida. 🙂

Intervjuu päevaks määrati 14. detsember. Lennupiletid said ostetud, hotellid korraldatud, kõik näis sujuvalt.

St. Johni kolledžis intervjueerisid mind esmalt füüsikud, kes toetusid peamiselt minu motivatsioonikirjas sisalduvale, kuna erialast teadsid nad vähe.

Teine intervjuu hiina keele spetsialistidega oli juba selline nagu oleks võinud oodata. Küsimused olid teravad, küsiti motivatsioonikirja kohta – kuna huvi ajaloolise hiina teleseriaali vastu paistis silma. Veel uuriti, kuidas ma inglise keeles õppimisega hakkama saan.

Lemmikseriaal

Jaanuari algul tuli teavitus, et mind pooliti. See tähendab, et kolledž kuhu ma kandideerisin, mind ei võtnud, kuid kuna olin ikkagi lubav tudeng, pakuti mu kandidatuuri Hughes Hall’i kolledži vastuvõtukomisjonile.

Mind kutsuti taas intervjuule, seekord Hughes Hall’i kolledži. Inglismaale ma ei sõitnud, ning palusin neilt Skype’i videointervjuud. See oli kandideerimise neljas etapp.

Hughes Hall’i kolledž

29. jaanuaril sain kirja Hughes Hall’ist pakkumisega tulla õppima järgmisel aastal teatud tingimustel. Mulle seati tingimuseks oma käivatelt õpingutelt Tallinna Ülikoolis üksnes suurepäraste hinnete saamine. Iseenesest oli seda võimalik teostada, kuna ma olin esimene poolaasta juba andnud endast parima suurepäraste õppetulemuste saamiseks. Täielik vastuvõtt lükkus suvekuudele. Reaalselt aga oktoobrisse, kuna Inglismaa valitsuse all töötava Student Finance’i tagatud laenutaotluste kinnitused sain kätte alles viis päeva pärast õppeaasta algust, mis oli viimaseks tingimuseks, et mind Cambrige’i ülikooli immatrikuleerida. Kokku kestis mu kandideerimine terve aasta.

Tingimusteta vastuvõtu saavad keele ja tulemuste poolest enamvähem täiuslikud kandidaadid.

Vaade Cambridge’i rongijaamast

Cambridge’is on majanduslikult väga koormav õppida. Õppemaks on 9000 € ja elamiskuludeks läheb ligemale sama. Õppemaksuks saab taotleda laenu Student Finance’i organisatsioonilt. See on muide väga õppijasõbralik. Seda ei pea kohe pärast lõpetamist tagasi maksma ning hakatakse nõudma alles siis, kui oled endale juba korraliku sissetulekuga töö hankinud (vähemalt 1800 € kuus). Kui sul see ei õnnestu, siis laen lihtsalt tühistatakse paarikümne aasta möödumisel.

Majanduskulusid laenuga ei saa katta. Selleks saab taotleda toetust (4000 € aastas) EU Student Finance’ilt, näidates pere sissetulekut. Siin tasub taotlemisel kärme olla, sest süsteem on väga aeglane.

Minu elamine Inglismaal

Lisaks saab Eestist taotleda ühekordset Noore Õpetlase stipendiumi, mis ulatub ka kuni 4000 euroni. Sellega on aga probleem: matemaatika riigieksam peab olema üle 80%! Kummaline, et matemaatika eksamile omistatakse mingi müstiline intelligentsuse näitaja staatus. Mina kahjuks matemaatika pärast sellele toetusele ei kvalifitseerunud, kuid õnneks leidsin teisi toetajaid. Tuleb ise aktiivne olla!

 

Published in Uncategorized

Comments

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga