Skip to content →

Ülevaade Indias toimunud astronoomia ja astrofüüsika olümpiaadist


Tiit Sepp


18. detsembri õhtupoolikul toimunud X Astronoomia ja astrofüüsika olümpiaadi (IOAA) lõputseremoonia jagab Eesti astronoomiaolümpiaadide ajaloo kaheks. Enne seda oli 12 aastat, kui Eesti oli osalenud astronoomiaolümpiaadidel ja saanud seal nii äramärkimisi, pronksmedaleid kui ka hõbedaid. Alates 18. detsemberist kuulub Eesti aga riikide hulka, mis on võitnud ka kuldmedaleid. Kiita tuleb ennekõike Tallinna Reaalkooli 12a klassi õpilast Taavet Kaldat, kes esimese eestlasena astronoomiaolümpiaadilt kuldse kaelaehte koju tõi, teenides kolmest erinevast voorust (vaatlus, teooria, andmeanalüüs) kokku 475 punkti 600st võimalikust.

Taavet Kalda

Lisaks Taavetile said medalid kaela ka Tartu Hugo Treffneri gümnaasiumi õpilased Richard Luhtaru, kes võitis hõbeda, ja sama kooli vilistlane Jonatan Kalmus, kes võitis pronksi. Ülinapilt jäid medalita Tallinna Tõnismäe Reaalkooli õpilane Paul Kerner, kes pälvis diplomi, ning samuti sai tunnustatud ka koondise viies liige Tallinna Reaalkooli õpilane Carel Kuusk.

Tervikliku medalikomplekti muudab eriti väärtuslikuks tõik, et X IOAAl püstitati uus osalusrekord. Kokku osales ligi 250 võistlejat 42st riigist. Erinevalt teistest olümpiaadidest, kus medaleid jagatakse protsendipiiridega paremusjärjestuse alusel, jagatakse IOAAl medaleid protsendilävendiga kolme parima töö keskmisest, mistõttu on IOAAl  raskem medalit saada. Näiteks kui üleilmsel füüsika- ja matemaatikaolümpiaadil saab kulla umbes 8% osalejatest siis IOAAl sai kulla alla 6% võistlejatest. Samuti oli seekord kasutusel olümpiaadi kõige punktirohkemas voorus, teooriavoorus, uus võistlusformaat, mis tähendas, et lisaks lühikestele ja pikkadele küsimustele kasutati nüüd ka keskmise raskusega küsimusi. Selle tulemuseks oli igas mõttes aegade üks töömahukamaid ja raskemaid astronoomiaolümpiaade.

Ülesannete osas oli seekordne olümpiaad ääretult mitmekesine, kattes teemasid klassikalisest astronoomiast kuni astronoomia viimaste avastusteni. Õpilased pidid leidma näiteks LIGO  gravitatsioonilainete observatooriumi vaatlusandemete järgi laineid tekitanud keskse musta augu massi. Teises ülesandes tuli aga uurida eksoplaneete eri vaatlusmeetodidest lähtudes. Lühemates küsimustes uurisid õpilased Saturni kuu Titaani atmosfääri stabiilsust, analüüsisid raadioimpulsside mõõtmist, said teada kui hea gravitatsioonilääts on meie ematäht Päike jpm. Vaatlusvoorus hindasid võistlejad näiteks Plejaadide heledamate tähtede heledusi ja uurisid, milline paistaks tähistaevas Uraanilt. Andmeanalüüsis tuli seekord uurida Kuu liikumist ja faase, arvutada Ia tüüpi supernoovade heleduskõverate järgi nende kaugusi ning analüüsida spetsiifilist pulsarit.

Võistkond, esireast vasakult: Richard Luhtaru, Taavet Kalda, Jonatan Kalmus, Tõnis Eenmäe, Paul Kerner, Carel Kuusk, Tiit Sepp

Lisaks võistlusvoorudele said osalejad tutvuda ka India elu-oluga ja külastasid mitmeid India eri religioonide templeid, millest olulisim Bhubaneswari lähiümbruses on päikesejumalale pühendatud Konarki tempel. Kes religioonihuviline polnud, võis nautida Bhubaneswari loomaeda, mille kollektsiooni pärliks on valge-mustatriibulised Bengali tiigrid. Pärast olümpiaadi külastas Eesti koondis koduteel ka India ühte kuulsaimat vaatamisväärsust, Tāj Mahali,  mis kõigile koondislastele kustumatu mulje jättis.

Eesti ajaloo parima tulemuse valguses tuleks tunnustada ka kõiki koondise treeningute läbiviijaid ja toetajaid. Koondisesse kuulunud võistlejate sõnul tuli ettevalmistamisel kasuks ka treeningprogrammi esmakordselt kuulunud Eesti-Tšehhi maavõistlus, mis mõlema riigi õpilaste arvates väga kasulik oli (ka tšehhid teenisid olümpiaadilt terviku medalikomplekti). Eesti koondist juhendasid Tartu observatooriumi teadlased Tiit Sepp, Tõnis Eenmäe ja Rain Kipper. Treeninglaagreid aitasid läbi viia Tartu Ülikooli Teaduskool, Tartu Observatoorium ja Teaduskeskus AHHAA. Viimasena tasuks siinkohal ka tunnustada Jaak Jaanistet, kelle eestvedamisel ja pikaldasel juhtimisel algas Eesti astronoomiaolümpiaadide traditsioon, mis käesoleval aastal uue verstapostini jõudis.

Eesti õpilaste lähetamist rahvusvahelistele võistlustele rahastab Haridus- ja Teadusministeerium ning korraldab TÜ Teaduskool.

Täpsemalt olümpiaadi kohta vaata: http://www.ioaa2016.in/

Published in Uncategorized

Comments

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga