Priit Pärnapuu, parnapuu@teadusfilosoofia.ee
20. septembrini on avatud registreerumine Teaduskooli 2017/2018. õppeaasta 46-le kursusele. Isegi kui on huvi ühe või teise Teaduskooli kursuse vastu, jääb ikkagi ridamisi küsimusi: kas kursus on jõukohane?, kas registreeruda nüüd või oodata aasta või paar?, kas on jõukohane ühe kursuse asemel samaaegselt läbida ka teine või ehk isegi kolmas? Just sellistele küsimustele otsisin vastuseid nelja varasema õppeaasta registreerumiste ja lõpetamiste andmetest. Valisin analüüsimiseks 34 kursust, mis on kavas ka tänavu. Milliste kursuste ja milliste aastate kohta andmeid kasutasin, on esitatud tabelis 1. Kokku kasutasin 5857 kursusele registreerumise kirjet.
Selgus, et (i) esimesel aastal, mil kursus on kavas, kipub olema rohkem katkestajaid kui järgnevatel aastatel; (ii) leidub kursusi, kus katkestajaid on üle 50%; (iii) kursustel osalevad edukalt ka sihtrühmast nooremad õpilased; (iv) mida vanem klass, seda vähem katkestajaid; (v) ühe asemel mitme Teaduskooli kursuse valimine ei suurenda katkestajate osakaalu. Neid ja muid tulemusi aitas selgitada Teaduskooli kursuste planeerimise ja koordineerimise spetsialist Natalia Nekrassova.
Tabel 1. 34 kursust, mida analüüsis kasutasin. Rohelisega on tähistatud aastad, mil kursus toimus ja punasega aastad, mil kursust kavas ei olnud. (Suurenda pilti)
Selgitusi andmeanalüüsi kohta
Põhjuseid, miks analüüsisin vaid 34 kursuse andmeid neist 46-st, mis registreerumiseks avatud, on mitmeid.
Kuus kursust on rohkemal või vähemal määral esimest korda kavas ja seetõttu lihtsalt ei ole nende kohta andmeid.
Esimest aastat on kavas “Praktiline kodukeemia”. Natalia Nekrassova rääkis, et õpilastel tuleb endal teha hästi palju katseid. Teoreetilise materjali ja praktilise töö juhendid saavad õpilased Moodle’ist. Riskide vältimiseks saavad õpilased ka ohutustehnika kirjelduse. Kursuse lõputööna tuleb õpilasel endal välja pakkuda kodustes tingimustes teostatav katse.
Päris uus on ka informaatika kursus “Võistlusprogrammeerimine I (algajatele)”. Nekrassova sõnul on see kursus mõeldud neile, kes juba oskavad programmeerida algtasemel. Näiteks kõik need õpilased, kes on edukalt läbinud Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi kursuse “Programmeerimise alused” või siis Teaduskooli varasematel aastatel kavas olnud “Programmeerimise algkursuse”. Nekrassova lisas: “Me teame, et Targo Tennisberg ja tema tiimil on plaanis luua ka järgmine kursus “Võistlusprogrammeerimine II”, mis on edasijõudnutele. Selle kursuse eesmärk saab olema valmistada ette õpilasi rahvusvahelisteks programmeerimisvõistlusteks.”
Päris algajatele informaatika huvilistele on mõeldud kursus “Programmeerimine keeltes C/C++ ja Java”. Nekrassova sõnul on kursus sama, mis eelnevatel aastatel on olnud kavas “Programmeerimise algkursuse” nime all. “Materjalid on praktiliselt samad, kuid me võtame ette ainult kaks programmeerimiskeelt C/C++ ja Java,” ütles Nekrassova.
Kursuste nimekirja on lisandunud ka “Taimefüsioloogia” ning “Taimeanatoomia” on muutunud sisu ja sihtrühmaga. Nekrassova rääkis: “Muidu on meil olnud “Taimeanatoomia”, mis hõlmas teemade sees ka taimefüsioloogia teemasid, aga nüüd me lahutasime selle kursuse kaheks. Sisuliselt meil tekkis kaks uut kursust. “Taimeanatoomiasse” me ootame põhikooli õpilasi (8. ja 9. klass) ja gümnaasiumile pakume “Taimefüsioloogiat”. Sisuliselt on see “Taimeanatoomia” jätkukursus.”
Viis kursust (“Pillide tundmine”, “Aktiivse kodaniku ABC”, “Inimesed ja märgid: sissejuhatus semiootikasse”, “Minu keha ja ravimid”, “Matemaatiline arutlusoskus ja tõestamine”) olid varem Tartu Ülikooli valdkondade kursused ja on nüüd liikunud Teaduskooli kursuste alla. Need kursused on varasematel aastatel toimunud sama sisuga, kuid andmeid nendele registreerumise ja nende lõpetamiste kohta ei olnud käepärast viisil nagu Teaduskooli enda kursuste kohta ja seetõttu jäid need analüüsist välja.
Natalia Nekrassova selgitas kursuste liikumist Teaduskooli kursuste sekka järgmiselt: “Eelmine aasta Tartu Ülikool finantseeris valdkondade kursuste loomist arengufondist. Enamus neist arengufondi kursustest olid sisestatud valdkondades nende ainekoodiga ja nad vormistasid tunnistused ja tõendid ise. Sel aastal kursuste korraldajad soovisid kolida Teaduskooli alla ainekoodiga, et Teaduskool tegeleks õpilaste registreerimisega, suhtlemisega ja tunnistuste vormistamisega.”
Kursuse “Geenid – müüdid ja tegelikkus” algusaeg on olnud alles jaanuaris tavapärase septembri lõpu või oktoobri alguse asemel. Kuna registreerumisandmed on kasutada oktoobri seisuga, siis selle kursuse andmestik oleks olnud analüüsimiseks lünklik.
Teaduskooli kursust saab edukalt lõpetada nii tunnistuse kui tõendiga. Analüüsitud aastate ja kursuste puhul ligi 91% lõpetas tunnistusega ning vaid 9% tõendiga. Analüüsis ma neil kahel vahet ei teinud. Nekrassova sõnul tunnistuse saamiseks on vaja lõpetada kursus täies mahus positiivse hindega. Tõendi saamiseks piisab kui positiivse hindega on läbitud vähemalt 50% kursuse teemadest. Tõendil on Nekrassova sõnul täpselt kirjas, millises mahus ja milliste teemade ulatuses on kursus edukalt läbitud. “See on täiesti kooli otsustada, kas ta arvestab seda õpilase sooritust. Meie sinna vahele ei saa sekkuda.”
Alles pärast esimest aastat selgub kursuse tegelik raskusaste
Esimest aastat toimuvate kursuste puhul on soovitav lugeda kursuse tutvustust tavapärasest tähelepanelikumalt ja oma osalemisotsust põhjalikumalt kaaluda. Kui vaadata varasemate aastate uusi kursuseid (Tabelis 1 punasele järgnev esimene roheline), siis selgub, et nende puhul on katkestajaid selgelt rohkem kui teiste kursuste puhul või samade kursuste puhul edasistel aastatel. Neil juhtudel, kus kursus on esmakordselt kavas, on lõpetajaid 54% registreerunutest, kõigi kursuste puhul on lõpetajaid aga 69%. Neil juhtudel, kus kursus on teist aastat kavas (Tabelis 1 punasele järgnev teine roheline), on lõpetajaid 63%.
“Eks meie ka õpime,” ütles Nekrassova. Pärast seda kui kursus on toimunud, saab kursuse täpne sisu ja raskusaste tema sõnul palju selgemaks ning seda on võimalik paremini lahti kirjutada. Esimesel aastal ei ole kõik veel paika loksunud ning nii ongi katkestamisi tavapärasest rohkem.
Massiline katkestamine iseloomustab vaid üksikuid kursuseid
Kõikide kursuste ja kõigi nelja aasta peale kokku on lõpetamiseni – ükskõik kas tunnistuse või tõendini – jõudnud 69% alustanutest. Kursuste lõikes on lõpetanute protsent erinev. Tabelis 2 on esitatud pingereana kursused vastavalt lõpetanute osakaalule. Täiendavalt on lisatud registreerunute arv ning lõpetanute protsent halvimal ja parimal aastal.
Tabel 2. Kursuseid, kus on katkestajaid rohkem kui lõpetajaid, on vaid kolm. Teaduskooli kursuste pingerida lähtudes edukalt lõpetajate osakaalust. (Suurenda pilti)
Leidub vaid üks kursus, mille kõik alustanud õpilased suutsid ühel õppeaastal edukalt lõpetada – “Täiendavaid teemasid koolifüüsikale III”. Leidub kolm kursust, mille katkestab üle poole alustanutest. Kõige suurema katkestajate hulgaga on “Astronoomia”. “Astronoomia on suhteliselt raske kursus. See kursus on loodud eesmärgiga valmistada õpilasi astronoomia olümpiaadiks. Õpilased alati ei teadvusta endale, et see ei ole ainult huvitav lugemine, vaid nõuab ka tõsist füüsika ja matemaatika rakendamist,” rääkis Nekrassova ja lisas: “Võimalik, et ka meie peaksime need asjad selgemini lahti kirjutama. Nüüd esimest aastat me oleme lisanud kursuse nimesse “ettevalmistus võistlusteks”. Vaatame, mida järgmine aasta meile näitab.”
Kursustel osalevad edukalt ka sihtrühmast nooremad õpilased
Igal kursusel on oma sihtrühm – klassid, mille õpilastele kursus on mõeldud. Neist sihtrühmadest ei ole Teaduskool rangelt kinni pidanud. Kursustel on osalenud nii nooremaid kui ka vanemaid õpilasi. Tabelis 3 on märgitud, mis klasside õpilased on kursusel osalenud. Nekrassova sõnul on sihtrühmast nooremad kursustel osalejad üle keskmiste võimetega. “On näha, et õpilasel on koolis igav. Lapsevanem või õpetaja soovitab tal minna meie kursustele. Neil on kõik need asjad, mida me eeldame oma õpilastelt: huvi, võime ja väga oluline valmidus iseseisvalt tööd teha.”
Tabel 3. Teaduskooli kursustel osaleb sihtrühmast nii nooremaid kui vanemaid õpilasi. Rohelisega on tähistatud klassid, mille õpilased on kursusel osalenud. (Suurenda pilti)
Nekrassova juttu, et sihtrühmast nooremad õpilased on väga võimekad, kinnitab ka varasemate aastate õppeedukuse analüüs. Diagrammilt 1 selgub, et sihtrühmast nooremate osalejate hulgas on katkestajaid selgelt vähem kui sihtrühma klasside õpilaste hulgas. Edukusele vaatamata Teaduskool ei oota massilist sihtrühmast nooremate õpilaste tulekut kursustele. “Kui tahetakse natuke varem astuda, tasub väga hoolikalt lugeda meie kursuse kirjeldust. Soovitav on konsulteerida oma aine õpetajaga või võtta ühendust Teaduskooliga,” rääkis Nekrassova ja lisas: “On väga oluline, et neil, kes astuvad aasta või kaks varem kursusele, ei tekiks pettumust raskustasemest. Kui õpilane saab aru, et see on tema jaoks liiga raske, tasub tal kohe sellest kursusest lahti registreerida. Tulgu järgmisel aastal või ülejärgmisel.”
Diagramm 1. Vanus ei ole takistus kui huvi ja võimed. Sihtrühmast nooremate õpilaste hulgas on vähem katkestajaid kui sihtrühmas. (Suurenda pilti)
Vanemate klasside õpilaste seas on katkestajaid vähem kui nooremate klasside õpilaste hulgas
Kui vaadata eduka lõpetamise statistikat klasside kaupa, siis mida vanema klassi õpilastega on tegu, seda vähem on katkestajaid. Diagramm 2 näitab, et kui 7. klassi õpilastest pea pooled katkestavad, siis 12. klassi õpilaste seas on katkestajaid alla veerandi. Natalia Nekrassova seletas vanemate klassi õpilaste väiksemat katkestajate osakaalu parema oskusega iseseisvalt töötada ning oma huvide parema tundmisega. “Nooremad õpilased ei ole harjunud veel iseseisvalt töötama, mis on meie kursustel väga oluline oskus. Õpilastel hakkavad kujunema järjest selgemad eesmärgid. Eriti gümnaasiumis on tuleviku plaanid selgunud. Gümnasistid saavad konkreetsemalt valida endale sobivad kursused. Aga põhikoolis sellist arusaamist veel ei ole,” rääkis Nekrassova.
Diagramm 2. Mida vanemas klassis kursusele registreeruda, seda väiksem on risk ebaõnnestuda. (Suurenda pilti)
Kahe kursuse korraga läbimine ei suurenda katkestamise tõenäosus
Ligikaudu iga kuues Teaduskooli õpilane on registreerunud korraga rohkemale kui ühele kursusele. Kui vaadata katkestamiste statistikat (diagramm 3), siis ühe asemel kahe kursuse samaaegne läbimine ei suurenda üldsegi katkestajate osakaalu.
Arvestasin ainult Tabelis 1 nimetatud kursuseid. Kuna varasematel aastatel on olnud kursuseid, mis nende 34 hulgas ei ole, siis statistika ei ole siinkohal laitmatu. Samas ei ole usutav, et 10-15% rohkem kirjeid saaks ümber lükata keskse väite, et ühe kursuse asemel kahe valimine ei suurenda katkestajate osakaalu.
Natalia Nekrassova hinnangul ei ole soovitav valida üle kolme kursuse. “Kaks-kolm kursust on optimaalsed. Aga alati tuleb vaadata väga individuaalselt. Õpilased on meil hõivatud muude tegevustega – trennid, muusika ja loomulikult ka koolikoormus. Tuleb läbi mõelda, kuidas jõuaks nende asjade kõrvalt tegeleda veel Teaduskooli kursustega. Siin jällegi on see koht, kus nad võiksid nõu pidada õpetajaga,” rääkis Nekrassova. Ta lisas: “Vahel ma olen isegi õpilasega suhelnud. Mul on üldnimekiri olemas ja ma näen kui mõnel õpilasel on võetud palju kursusi. Me nagu vihjame õpilasele, et tasub mõelda, kas ta ikka lõpetab kõik kursused.”
Diagramm 3. Katkestajate protsent kasvab alles siis, kui korraga on registreeritud kolmele või enamale Teaduskooli kursusele. (Suurenda pilti)
Millised kursused käivad käsikäes?
Nekrassova sõnul ei ole ühegi kursuse puhul nõutud mõne muu kursuse eelnev läbimine. See kehtib isegi näiteks “Ettevalmistus matemaatikaolümpiaadiks I” ja “Ettevalmistus matemaatikaolümpiaadiks II” kohta – teine on läbitav nii ilma esimeseta, kui ka samaaegselt koos esimesega. Nekrassova sõnu on otsuse tegemisel kõige olulisem uurida kursuse kirjeldusi. “Meil on kursuse kirjeldustes näiteid toodud, et õpilane ise vaataks infole otsa ja otsustaks, kas see teda huvitab ja kas raskustase võiks olla talle jõukohane. Tuleb mõelda selle peale, et on vaja iseseisvalt tööd teha. Soovitav on pidada nõu oma õpetajaga. Aineõpetaja oskab hinnata oma õpilase taset ja tema võimeid.”
Ehkki otsus tuleb langetada enda huvidest ja võimetest lähtudes, saab lähtekohana kasutada varasemate õpilaste valikuid. Lugesin kokku, milliseid kursuseid on ühele või teisele kursusele registreerunud õpilane veel valinud. Millises järjekorras kursused on läbitud – seda ma ei arvestanud. Tabelis 4 on kursuste järel kirjas kolm enim valitud kursust.
Tabel 4. Teaduskooli kursustel ei ole eeldusaineid, kuid mõned kursused on sagedasti koos valitud . Rohelisega on tähistatud need kursused, mida on valinud vähemalt 25% neist õpilastest, kes on valinud esimeses veerus nimetatud kursuse; kollasega on tähistatud need kursused, mida on valinud vähemalt 10% neist õpilastest, kes on valinud esimeses veerus nimetatud kursuse; värvimata on jäänud need, mida on valinud vähem kui 10%. Kui kursust oli valinud alla 5%, siis ma ei pannud seda isegi tabelisse kirja. [Protsendid tähistavad suhtelist sagedust. Tegeliku protsendi tuvastamine nõuaks andmeid varasema mineviku (on võimalik, et õpilane läbis kursuse varem kui viimase nelja aasta jooksul) ja ka tuleviku kohta (on võimalik, et õpilane läbib kursuse mõnel tuleval aastal). (Suurenda pilti)
Comments