Skip to content →

105 loengut riietumiskultuurist astrobioloogiani


Liis Vahe, TÜ teaduskooli kommunikatsiooni ja turunduse spetsialist


Just nii palju loenguid kinkis Tartu Ülikool rahvusülikooli 100. aastapäeva puhul Eesti õpilastele. Tartu Ülikooli teaduskooli eestvedamisel külastasid ülikooli teadlased, õppejõud ja kraadiõppurid 2019. aasta jooksul enam kui 80 kooli üle vabariigi pidades üle saja põneva loengu. Eesmärk oli tuua Tartu Ülikooli teadus- ja õppetöö õpilastele lähemale, levitada teaduslikku maailmapilti ning tutvustada ülikooli tegemisi laiemalt.

Suur rõõm on tõdeda, et loengusarjaga jõuti aasta jooksul erinevatesse Eesti nurkadesse Narvast Kuressaare ja Haabneemest Valgani. Rahvusülikooli juubeliaastal peeti loenguid ligi 6400 õpilasele. Taolist kogu Eestit hõlmavat projekti pole ülikooli ajaloos varem korraldatud.

Võimalustest inspireerivate ettekannetega igapäevaõpet rikastada haarasid kinni nii suured linna- kui ka pisikesed maakoolid. Loengusarja toimumise vältel oli koolidel võimalus valida ülikooli kõikide valdkondade hulgast neile sobiv loeng. Teemadering oli väga mitmekülgne, ulatudes riietumiskultuurist ja kõnekunstist robootika ja kosmoselendudeni. Loengud olid koolidele tasuta. Eriliselt teeb südame soojaks ja paneb silma särama koolide suur huvi loengusarja vastu. Nii juhtuski, et mõnes koolis käidi aasta jooksul lausa mitu korda.
2019. aasta jooksul külastatud koolide kaart

Loengusarja jooksul pidasid ülikooli lektorid erineva pikkusega loenguid kõigi kooliastmete õpilastele. Uute teadmiste võrra rikkamaks said nii väikesed kui ka suured koolijütsid. Näiteks olid kõige nooremad kuulajad 2. klassi õpilased. Ettekannetest said osa ka täiskasvanud õppijad. Kuulajate arv loengu kohta oli üsna varieeruv. Rekordiliselt kuulas Karl Kruusamäe robotitest rääkivat ettekannet ligi 300 Rakvere Gümnaasiumi õpilast.

Oma ala tippude poolt peetud loengud võeti õpilaste poolt soojalt vastu. Vahelduseks oli tore koolitundide väliselt oma silmaringi avardada, kaasa mõelda ning ülikooli parimate õppejõudude ja teaduritega aktuaalseid teemasid arutada. Eriti suurt huvi tundsid koolid just geoloogia- ja geneetikateemade vastu. Kõige sagedamini tellitud loenguteks olid:

  • Oive Tinni “Pildikesi surnud planeedilt: väljasuremised Maa ajaloos”,
  • Anne-Mai Ilumäe “Geenidest ja keeltest Eesti (esi)ajaloo tõlgendamise”,
  • Päärn Paiste “Astrobioloogia ehk kas Marsil on rohelisi mehikesi?“ ning
  • Martin Liira “Arktika – värav kliimamuutuste uurimiseks!”.

Päärn Paiste astrobioloogia loeng

Geoloogia teadur Päärn Paiste märkis, et üldmulje kogu ettevõtmisest on positiivne. “Suurimaks plussiks rahvusülikool 100 loengusarja puhul tahaksin ma tuua selle, et see võimaldas koolidel, kes muidu ei saa või pole siiani loenguid tellinud, kutsuda endale külla loengupidajaid. Eriti just väiksemad koolid. Just nendes koolides oli ka vastuvõtt kõige soojem, sest neile ei satu just väga tihti Tartu Ülikoolist inimesi loengut pidama,” sõnas Paiste.

Edukas loengusari sai lõpu eelmise nädala reedel Saverna Põhikoolis, kus toimus järjekorras 105. loeng. Eesmärk kinkida rahvusülikooli sünnipäeval õpilastele 100 loengut – 50 loengut kevadsemestril ja 50 sügissemestril, sai seega igati täidetud. Loodetavasti leidis iga osaleja enda jaoks midagi, olgu selleks siis uued teadmised-kogemused, äratundmisrõõm või koguni karjäärivalik. Loengute populaarsus, koolide suur huvi ning koostöötahe annab järgmisel aastal oma 55. sünnipäeva tähistavale teaduskoolile motivatsiooni ja põhjust loengusarjaga ka tuleval aastal jätkata.

Kohtumiseni juba uutes loengutes!

Published in Uncategorized

Comments

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga