Andres Ainelo, IJSO2017 Eesti võistkonna juhendaja
Rahvusvaheline noorte loodusteaduste olümpiaad (International Junior Science Olympiad) ehk IJSO toimub alates 2004. aastast iga detsembri alguses. Eesti ja veel 10 riiki on võistkonna välja pannud igal toimunud IJSO’l, kokku on läbi aastate osalenud üle 70 erineva riigi.
Rahvusvaheliste olümpiaadide seas on IJSO mitmel põhjusel omanäoline. Esiteks on tegemist noortele mõeldud võistlusega: Kui enamik aineolümpiaade on mõeldud gümnaasiumiõpilastele või ka värskelt lõpetanutele, siis IJSO osalejad tohivad olla maksimaalselt 15-aastased. Eesti koolisüsteemis tähendab see enamasti 9., harvem 8. või 10. klassi õpilasi. Seega annab IJSO andekatele õpilastele juba varem võimaluse end rahvusvahelisel võistlusel proovile panna ja võistluskogemust omandada.
Teiseks ei ole IJSO ainult individuaalne teooriavõistlus: lisaks kahele üksinda lahendatavale kirjalikule testile on kolmandaks võistlustööks 3-liikmeliste võistkondadena sooritatav praktiline töö, mille osakaal kogutulemuses on 40%. Ideaalis integreerib eksperiment teadmisi bioloogia, füüsika ja keemia valdkondadest, nii et iga ülesande lahendamisel on vaja teadmisi kõigist kolmest ainest. Praktikas on enamasti tegemist kolme suhteliselt iseseisva ainekatsega, mida liidab vaid üldine legend. See tähendab, et ka võistkondade kokkupanekul tuleb arvestada õpilaste tugevate ja nõrgemate külgedega, nii et tase eri ainetes oleks võimalikult ühtlane. Võistkondlikult sooritatud eksperimendi eest saavad kõik tiimiliikmed sama punktisumma, mis lõpptulemuse saamiseks liidetakse igaühe individuaalse teooriatöö hindele.
Selles osas on üpris sarnane ka Euroopa Liidu loodusteaduste olümpiaad (EUSO), kus samuti sooritatakse praktilisi töid võistkondade kaupa. IJSO on siiski mõeldud veel noorematele õpilastele (EUSO vanusepiir on 17) ning sisaldab erinevalt EUSO’st ka individuaalset teooriaosa, olles seega veidi lähedasem aineolümpiaadidele.
Võistkonda valimine
Eestit IJSO’l esindavad kuus õpilast valitakse välja iga aasta suve lõpul. Esimeseks eelduseks IJSO võistkonda pääsemiseks on edukas esinemine Eesti loodusteaduste olümpiaadil (ELO’l). ELO teoreetilise piirkonnavooru ja katsel põhineva lõppvooru koondarvestuse 15 parimat arvatakse võistkonna kandidaatideks. Kuna IJSO aineprogramm on meie õppekavast tugevalt ees, saavad kandidaadid esimeseks ülesandeks suvel läbi töötada õppematerjalid kõigis kolmes aines. Samuti tuleb lahendada kodutöö-ülesanded, mida arvestatakse valikvõistluse tulemuste seas. Augusti lõpus toimub esimene valiktreening Tartu Ülikoolis. Töönädala jooksul vaadatakse üle kodutööde lahendused ja saadakse ka uusi teadmisi. Treeninglaager kulmineerub valikvõistlusega, mis hõlmab nii kodutööde materjale, treeningul õpitut kui ka seni käsitlemata IJSO teemasid.
Tore on olnud näha, et suvine kodus töötamine või mittetöötamine on tihti mänginud otsustavat rolli võistkonda pääsemisel ning sugugi ei ole kindel, et Eesti olümpiaadil tipus olemine tähendab automaatselt IJSOle pääsemist. Tänavu juhtus küll üle pika aja nii, et ELO esikuuik sai täies koosseisus IJSO võistkonda. Varasemalt on aga valikvõistluse kuue parema hulka jõudnud ka ELO’l 14. ja 15. koha saavutanud õpilased!
IJSO’ks valmistumine
Eesti IJSO võistkonna ettevalmistamiseks korraldatakse sügiskuude jooksul Tartus veel kolm kolmepäevast treeninglaagrit: iga kord on iga aine kohta ette nähtud tihe päev õppetööd. Igal aastal on ainepäevade koordineerijateks mentorid, kes ise IJSO’le ülesandeid tõlkima lähevad. See on oluline, kuna IJSO’l enne tõlkimist ülesannete sisu üle arutledes peab neil olema ülevaade meie õpilaste võimetest ja teadmistest. IJSO võistkonna õppetööd juhendavad nii mentorid ise kui ka teised ELO žürii liikmed ja abilised. Treeningud leiavad aset Tartu ülikooli füüsika ja keemia instituutides, bioloogia osas tuginetakse peamiselt TÜ molekulaar- ja rakubioloogia ning ökoloogia ja maateaduste instituutide õpperuumidele ja -vahenditele.
Treeningud täidavad mitut eesmärki. Üks esimesi on võistlejate teoreetiliste teadmiste arendamine, kuna olümpiaadid on alati kooliprogrammist ees ning IJSO puhul eeldatakse põhikooli lõpetajatelt esimeste kursuste üliõpilastega võrreldavaid oskuseid. Teise aspektina üritame alati treenida ka eksperimentide sooritamist. See aitab osalt lihtsalt käeosavusele kaasa, aga põhikooliõpilaste jaoks on väga oluline ka lihtsalt erinevate laboriseadmetega tutvumine. Seeläbi loodame, et võistlusel ei ole meie võistlejatel vaja kulutada aega ja energiat seadmete ja katseskeemide peale mõtlemisele ning rohkem aega jääb ülesannete sisuliseks lahendamiseks. Viimaks on treeningute oluliseks osaks ka õpilaste koostöö jälgimine ja arendamine, kuna kaheks 3-liikmeliseks võistkonnaks tuleb nad jaotada reeglina alles IJSO alguses. Seal loevad nii õpilaste enda soovid kui ka mentorite tähelepanekud treeninguteaegsest koostööst. Eesmärgiks on võimalikult ühtlase tasemega võistkondade moodustamine.
Just võistkonnatunde tekitamiseks on meie IJSO-delegatsioonil ka traditsiooniks saanud ühe treeningu ajal korraldada sihtkohamaa-teemaline õhtupoolik. Võistlejad tutvustavad väljaloositud teemade alusel sihtriigi erinevaid tahke, näiteks ajalugu, geograafiat, kultuuri, kulinaariat, loodust ja majandust. See annab võimaluse natuke vabamas õhkkonnas üksteise ja mentoritega aega veeta ning samas ka hiljem võistlusreisist eelnevatele teadmistele tuginedes rohkem elamusi saada.
Kogu ettevalmistusprotsessi tulemusena on meie võistlejatel senipeetud 13 IJSO’lt ette näidata kokku 69 medalit: 49 pronksist, 15 hõbedast ja 2 kuldset auraha. Lisaks tasub eraldi ära mainida kolm pronksmedalit 2014. aastast – üks võistkond saavutas eksperimentaalvoorus kahe India meeskonna järel üldarvestuse kolmanda koha! Erinevalt üldmedalitest, mida jagub kokku 60% osalejatele, antaksegi praktilise töö arvestuses eraldi auhinnad vaid päris esikolmikule.
Kuigi meie IJSO võistlejate edasise käekäigu kohta ei ole põhjapanevat statistikat tehtud, paistab siiski silma, et IJSO’l osalemine on heaks hüppelauaks hiljem näiteks bioloogia, füüsika ja keemia aineolümpiaadidel edukas olemiseks. Juba varakult rahvusvahelisel võistlusel osalemine motiveerib õpilasi oma teadmisi süvendatult edasi arendama ning Eesti olümpiaadidel osalema. Samuti ei jää IJSO mastaabilt ja võistluskogemuselt aineolümpiaadidele alla ning seal osalenud õpilaste jaoks ei ole suurvõistlusel osalemine võõras.
Kokkuvõtteks loodame, et ka tulevikus leiavad loodusteadustehuvilised noored tee kõigepealt Eesti loodusteaduste olümpiaadile. Tänavuse ELO piirkonnavooruni on jäänud vaid loetud nädalad ning sealt algab kuue õpilase jaoks tee Botswanasse 2018. aasta IJSOl’e. ELO žürii poolt soovime kõigile jõudu ettevalmistusteks!
Comments