Skip to content →

TÜ teaduskooli ajaveeb Posts

Känguru köögipoolest


Marek Järvik


Kui Eestis peaks hakatama matemaatikapäeva tähistama, siis võiks selleks sobida märtsikuu päev, mil korraldatakse matemaatikavõistlusmängu Känguru. Tänavu toob 16. märtsil toimuv Känguru korraga laudade taha kümneid tuhandeid õpilasi sadadest Eesti koolidest matemaatika seltsis põnevalt aega veetma. Oled mõelnud, kuidas need ülesanded Sinu lauale jõuavad?

Loe edasi Känguru köögipoolest

Leave a Comment

Taido Purason teab, kuidas panustada tulevikku


Marek Järvik


Keemiaolümpiaadi lõppvoor toimub tänavu märtsi viimasel ja aprillikuu esimesel päeval. Kõrgete ootustega astub võistlustulle ka Tõrva gümnaasiumi 11. klassi õpilane Taido Purason. Ootuseks annavad alust tema senised saavutused: eelmisel aastal oli Taido keemiaolümpiaadi lõppvoorus oma vanuserühma teine ning tänavu saavutas ta keemia lahtisel võistlusel üldarvestuses neljanda koha.

Kes on see Valgamaa noormees ja millised on tema plaanid?

Loe edasi Taido Purason teab, kuidas panustada tulevikku

Leave a Comment

Retk Helsingisse matemaatika ülesandeid lahendama


Hannes Jukk


2017. aastal oli sõit matemaatikavõistlusele ootamatu ja kiire. Pärast seda, kui sai sõpradele-üleaedsetele saadetud uus-aasta-tervitused tuligi välja, et juba kolme nädala pärast toimuvad võistlused. Olümpiaadi toimkond sai pärast ilmselt tõsiseid vaidlusi paika selle korra poisid. Läbi oli käinud vähemalt neli nime, kelle seast valiti välja Eestit esindama Hendrik Vija Tartu Miina Härma Gümnaasiumist ning Daniil Vaino Narva Humanitaargümnaasiumist.

Loe edasi Retk Helsingisse matemaatika ülesandeid lahendama

Leave a Comment

Andekatele sobiks teadmistepõhine klassisüsteem


Carel Kuusk, Tallinna reaalkool


TÜ teaduskooli noortefoorumil pidasin ma klassikaaslase Kaarel Hänniga ettekande „Mis takistab andekate noorte kiiret tippujõudmist?“ Minu arvates on põhiliseks takistuseks see, et tänane kool ei toeta piisaval määral õpilase huvide arendamist. Järgnevalt kirjeldan omapoolset lahendust sellele probleemile, mille ma ka ettekandes välja pakkusin.

Vasakult Kaarel Hänni ja Carel Kuusk, foto Andres Tennus

Loe edasi Andekatele sobiks teadmistepõhine klassisüsteem

Leave a Comment

Kaks ja pool kooli ning sooline lõhe informaatikaolümpiaadil


Pärnapuu, parnapuu@teadusfilosoofia.ee


Lähenemas on selle aasta informaatikaolümpiaadi lõppvoor. Otsisin välja varasemad tulemused alates 2000/2001. õppeaastast ja tegin veidi statistikat. Tulemuste mõtestamiseks võtsin ühendust informaatikaolümpiaadidel silmapaistvate koolide ja (endiste) õpilastega. Peamiste leidudena jäävad silma:

☞ Eestis on vaid üksikud koolid, kust tuleb järjepidevalt palju ja edukaid osalejaid.

☞ Valitseb märkimisväärne sooline lõhe.

☞ Eelnevatel aastatel silmapaistnud osalejatel läheb muljetavaldavalt hästi.

 

ANDMED

See oli küll aeganõudev, kuid avalikust Tartu Ülikooli teaduskooli kodulehelt ja registreerimist eeldava teaduskooli listist on võimalik leida ja analüüsitavaks teha informaatikaolümpiaadi tulemused. Eks oleks saanud kaugemalegi minna, kuid ma piirdusin selle sajandiga ehk õppeaastad 2000/2001 kuni 2016/2017.

Loe edasi Kaks ja pool kooli ning sooline lõhe informaatikaolümpiaadil

Leave a Comment

Tallinna Reaalkooli edu ja sooline lõhe informaatikaolümpiaadil


Sandra Schumann

Sandra Schumann on kõige edukam tüdruk informaatikaolümpiaadil. Tallinna Reaalkooli õpilasena sai ta 11. klassis lõppvoorus edasijõudnute tasemel teise koha ning aasta hiljem oli lahtise võistluse parim. Hetkel on ta Harvardi Ülikooli neljanda aasta arvutiteaduste üliõpilane.


TALLINNA REAALKOOLIST

Tallinna Reaalkooli (ning ilmselt ka Hugo Treffneri Gümnaasiumi ja Nõo Reaalgümnaasiumi, kuigi nende kohta on mul vähem informatsiooni) edukuse fenomenil on kindlasti mitu põhjust. Informaatikaolümpiaadi osas mängib rolli programmeerimise õppesuuna olemasolu koos heade programmeerimisõpetajatega. Õppesuund üksinda aga ei seleta, miks nii paljud informaatikaolümpiaadil osalevad õpilased on koondunud üksikutesse koolidesse. Järgnevalt teen ma mõningaid oletusi ja ei saa garanteerida, et kõik järgnev on alati sada protsenti just nii nagu kirjeldatud, aga proovin anda edasi oma olümpiaadiaastate perspektiivi.

Loe edasi Tallinna Reaalkooli edu ja sooline lõhe informaatikaolümpiaadil

Leave a Comment

Ülevaade TÜ teaduskooli noortefoorumist


Priit Pärnapuu, parnapuu@teadusfilosoofia.ee


Lühendatud ja toimetatud kujul ilmus tekst 20. jaanuari Õpetajate Lehes.

5. jaanuaril toimus eelkõige vabariiklike aineolümpiaadide korraldajana tuntud TÜ teaduskooli noortefoorum teemal „Mis takistab andekate noorte kiiret tippu jõudmist.“ Foorumi avanud teaduskooli direktor Mihkel Kree lubas sajakonnale kohal viibinud noorele, et teaduskool kuulab ära ettepanekud Eesti haridussüsteemi muutmiseks, sõelub ja kaalub neid ning väärtuslikud neist saavad ellu viidud või ettepanekutena esitatud asjakohastele institutsioonidele. Järgnevalt on esitatud valik noortefoorumil kõrvu jäänud ideedest.

Loe edasi Ülevaade TÜ teaduskooli noortefoorumist

Leave a Comment

Kadri-Ann Valdur: Noorte potentsiaali ei osata õigel ajal ära tunda


Priit Pärnapuu, parnapuu@teadusfilosoofia.ee


5. jaanuaril toimub TÜ teaduskooli esimene noortefoorum „Mis takistab andekate noorte kiiret tippujõudmist?”. Foorum võimaldab noortel avaldada arvamust, kuidas Eesti haridussüsteem saaks senisest paremini toetada andekate noorte arengut. Ühe esinejana astub üles Tartu Ülikooli füüsika, keemia ja materjaliteaduse õppekava esimese aasta üliõpilane Kadri-Ann Valdur. Kadri-Ann on Tallinna Reaalkooli gümnasistina esindanud Eestit rahvusvahelisel geograafiaolümpiaadil ja saanud õpilaste riiklikul teadustööde konkursil Tartu Observatooriumi eripreemia.


Ülikoolist

Kadri-Annil on lõppemas esimene semester Tartu Ülikoolis. Esimest semestrit iseloomustab ta kui „teradest sõkalde eraldamist“, „põhja ladumist“ ja „taseme ühtlustamist“. Tema sõnul varasematel aastatel on mõnel loodusteaduse õppekaval koguni pea pooled alustajatest välja langenud või ise lahkunud. Paljude lahkumiste taga olevadki just sügavama huvi puudumine valitud eriala vastu. Kadri-Ann enda puhul välja langemist ei pelga, sest huvi on tal olemas, kursusekaaslased aitavad üksteist õppimises ning vanematelt kursustelt pärit tuutorid teavad vastuseid korralduslikele küsimustele. Samuti olevat abiks õppetöö üldine korraldus, kus jooksvad kontrolltööd sunnivad järjepidevalt õppima.

Loe edasi Kadri-Ann Valdur: Noorte potentsiaali ei osata õigel ajal ära tunda

Leave a Comment

Ülevaade Indias toimunud astronoomia ja astrofüüsika olümpiaadist


Tiit Sepp


18. detsembri õhtupoolikul toimunud X Astronoomia ja astrofüüsika olümpiaadi (IOAA) lõputseremoonia jagab Eesti astronoomiaolümpiaadide ajaloo kaheks. Enne seda oli 12 aastat, kui Eesti oli osalenud astronoomiaolümpiaadidel ja saanud seal nii äramärkimisi, pronksmedaleid kui ka hõbedaid. Alates 18. detsemberist kuulub Eesti aga riikide hulka, mis on võitnud ka kuldmedaleid. Kiita tuleb ennekõike Tallinna Reaalkooli 12a klassi õpilast Taavet Kaldat, kes esimese eestlasena astronoomiaolümpiaadilt kuldse kaelaehte koju tõi, teenides kolmest erinevast voorust (vaatlus, teooria, andmeanalüüs) kokku 475 punkti 600st võimalikust.

Taavet Kalda

Loe edasi Ülevaade Indias toimunud astronoomia ja astrofüüsika olümpiaadist

Leave a Comment